INFOTEHNOLOOGIA VÕIDUKÄIK JA SELLE TAGAJÄRJED

 INFOTEHNOLOOGIA VÕIDUKÄIK JA SELLE TAGAJÄRJED

Oleme jõudnud ajajärku, kus ema istub internetis rohkem kui sina!

 

Kuidas tänapäeva infotehnoogia ühiskonnas enda tervise eest seista. Uurime lähemalt.

 

Liikumine

 

Me unustame end ekraanide taha ja seega ka kehalise liikumise. Olgu see siis kõndimine, jooksmine, ujumine või rattaga metsa vahel sõitmine. Üldise toonuse ja vastupidavuse hoidmiseks on soovitatav nädalane füüsilise koormuse “annus” 150 minutit kiiremat kõndi vms, mille käigus ei häiri hingeldamine kaaslasega suhtlemist, vähemalt kümneminutiliste etappidena VÕI 75 minutit intensiivsemat füüsilist koormust (hingelduse tõttu pole sujuv suhtlemine kaaslasega enam võimalik).

Eesti elanike kehaline aktiivsus on vähene. 2014. a Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel ei tegele tervisespordiga minimaalseltki 39% meestest, kes seda tervise tõttu teha saaksid, ja 32% naistest. Samas on Eesti südamehaigustesse suremuse poolest esirinnas nii Euroopas kui kogu maailmas. Iga aastaga väheneb kehalise aktiivsuse roll nii tööl kui koduses elus. Istuvat tööd tegevate inimeste arv on suurenenud, eriti naiste hulgas. Samal ajal on oluliselt suurenenud energiarikaste toiduainete kättesaadavus ja tarbimine. Seepärast on energia kulutamiseks vaja meil endil olla teadlikult aktiivsemad ning teadlik regulaarne liikumine peab kujunema üheks elustiili osaks.

Pane arvuti ootele 3-5 korda nädalas.

 

Silmade heaolu

 

Tänapäeval on tavaline, et silmi ei pöörata ekraanidlet kogu päeva jooksul palju ära. olgu see siis tahvel arvuti, telefon või arvuti. Liiga kaua ekraani vaatamine, sh pikalt arvutiekraani ees töötamine, tahvelarvutist lugemine, järjepidev teleka vaatamine ning nutitelefoni kasutamine nõuavad silmadelt pidevalt pingutamist. Suurenenud ekraanikasutamise tagajärjel võib juhtuda, et silmad hakkavad kiiremini kuivama . Võib tekkida kuiva silma sündroom.

 

 

Kuiva silma sündroom

Kuiva silma sündroom tekib juhul, kui pisaraid toodetakse vähe, nende funktsioon pole piisav
ning silma pinda kattev pisarakiht on katkendlik ja ebastabiilne.

Pisarakiht koosneb kolmest osast:

• välimine kiht ehk õlikiht, mis takistab pisaravedeliku aurumist;
• keskmine kiht ehk veekiht moodustab suurima osa ning sisaldab peamiselt vett;
• seesmine kiht ehk limakiht tekitab pisarakihil ühendused sarvkesta epiteelrakkudega.

Pisarakiht moodustab olulise osa silma optilisest valgust murdvast jõust ning kui selles struktuuris on defektid, siis on mõjutatud ka optika ja nägemisteravus. Samuti on pisarakilel kaitsefunktsioon,
mis defektide korral aga langeb ning seetõttu võivad silmapõletikud tekkida kergemini.

Arvuti taga töötades tuleks teha regulaarselt pause, et anda silmadele puhkust. Pauside ajal tasub vaadata kaugusesse, näiteks aknast välja ning teha ka erinevaid silmaharjutusi - näiteks silmaringe ühes ja teises suunas või siis vaadata kaugusesse – fokusseerida pilk ning seejärel vaadata läheduses asuvale objektile ning seda tegevust korrata 3-6 korda järjest. 

Enda silmade tervise hoidmiseks tuleks kasutada alati õigeid töövõtteid arvutiga töötamisel: monitori ülemine serv peaks olema 5-7 cm silmadest allapoole, siis on koormus silmadele väiksem, kuna see soodustab silmade pilgutamist, mis omakorda aitab hoida silmi niiskematena. Paberkandjal materjalide lugemisel veenduge, et lugemiseks on piisavalt valgust ning et ajaleht või raamat on vähemalt 40-50 cm kaugusel. 

 

Ülekaalulisus võtab maad

2014. aastal oli WHO andmetel täiskasvanutest 1,9 miljardit ülekaalulised ning neist rasvunuid 600 miljonit ehk 13% rahvastikust. Euroopa Liidu maades on rasvunuid ligikaudu 20%. Kahjuks tõuseb ülekaaluliste ja rasvunute arv ka Eestis. Tervise Arengu Instituudi poolt 2014. aastal läbiviidud Eesti täiskasvanute (16-64-aastaste) tervisekäitumuse uuringu kohaselt oli ülekaalulisi inimesi 32,5% ja rasvunuid 19,5%. Kümme aastat varem ehk 2004. aastal olid need arvud vastavalt 28,4% ja 14,4%. Seega võib öelda, et üle pooltel Eesti inimestel on kehakaal soovituslikust suurem.

Vähene kehaline koormus, sage televiisori vaatamine ja arvuti kasutamine. Veel sada aastat tagasi võis inimene tarbida päevas ligi 3000 kcal, kuna tegi rasket kehalist tööd ja kulutas toiduga saadud energia ka ära. Täiskasvanud naisterahva põhiainevahetuseks kulub umbes 1300–1400 kcal, mehel aga 1600–1900 kcal päevas. Tänapäeval kulub tööealise inimese kehaliseks koormuseks keskmiselt 400–1200 kcal päevas. Päevane kogu toiduenergia peaks seega olema tööealisel olenevalt töö ja tegevuse iseloomust ligikaudu 1900–2800 kcal.

 

Magamatus

Kui oleme oma pika päeva ekraanide taga lõpetanud, siis voodisse minnes nagu und enam ei olegi. Kroonilise unetuse levimuseks hinnatakse 6-10% täiskasvanud elanikkonnast.

Üks võimalus on teha lõuna ajal üks kerge uinak.

Jaapanlased ise on oma töökultuuri üle äärmiselt uhked, kuid inimvõimetel on siiski piirid. Seetõttu on täiesti tavaline, et inimesed tukastavad keset tööpäeva, kus iganes nad seda teha saavad – ühissõidukis, tänavapinkidel, aga ka koosolekutel või loengutes. Oluline on, et ühiskond ei tauni seda, vaid tööandjad võimalusel soosivad inemuri't.[

Jaapanlased eristavad väga selgelt inemuri't tavalisest magamisest või pärastlõunasest lühikesest jõudu taastavast unest (nn powernap'ist). Vihje nähtuse olemusse võib anda sõna enda tähenduse lahtimõtestamine. Väljend koosneb kahest osast, millest "i" tähendab 'kohal viibima' ja "nemuri" tähendab 'magama'. Seega inemuri sooritaja on teiste inimeste silmis justkui kohal, sest teatud tõlgenduse järgi on inimene oma kohalolekuga igas olukorras mingil alateadlikul viisil esindatud. Oluline on silmas pidada, et tukastaja ei segaks oma tegevusega ümbritseva toimimist.[2] Inimese uinumist tööpostil võetakse kui kindlat märki, et ta teeb palju tööd ja on seetõttu väsinud, olukord mille leevendamist inemuri abil võetakse elu loomuliku osana.